Uued tooted

Kategooriad

Viimased blogipostitused

  • Linda seikleb Portugalis. Jõudmine Cascaisi.

    Olen juba ammu tahtnud Portugali minna, kuid millegipärast reisile minnes on lõpuks väljavalituks otsustunud siiski mõni teine koht. Samuti polnud...
  • Linda seikleb Portugalis. Loomaaed.

    Loomaaed on koht, mida reisil olles üritame alati külastada. Lissabonis olime veidi kahtlevad, kas sinna minna, kuna paistis, et sealset loomaaeda...
  • Need nunnud uued dressid!

    Midagi eriti lahedat on meil just ahjust välja tulnud. Vähemalt minu jaoks :D. Juba pikka aega on meil olnud mõttes teha ka eest lukuga...
  • Horvaatia: lasime oma sisemised lapsed valla

    Õnnelik laps, õnnelik pere! Igal juhul kui väike inimene on rahul ja õnnelik, siis on ka emmel-issil tuju hea. Meie seekordne väljasõit Horvaatias...
  • Nunnud jänkud on liikvel :)

    Midagi uut ja eriti nunnut on nüüd saadaval pisikestele roosa-fännidele. Armas pastelsetes toonides Jänku Jasmiini kollektsioon. Sarjast leiad...

hiljutised kommentaarid

Kommenaarid puuduvad

Horvaatia: lasime oma sisemised lapsed valla

Horvaatia: lasime oma sisemised lapsed valla

Õnnelik laps, õnnelik pere! Igal juhul kui väike inimene on rahul ja õnnelik, siis on ka emmel-issil tuju hea. Meie seekordne väljasõit Horvaatias oli teraapiline nii Klaarale kui emmele ja loodetavasti issile ka :).

Enne lõbu, siis ilu!

Tegevust Horvaatias jagub, ei pea muretsema, et igav hakkaks. Vähemalt suvel kohe kindlasti mitte, kuna Horvaatias panustatakse turismindusele väga palju ning hoolitsetakse, et hooaja sees inimestel tegevust jaguks. Meie otsustasime kaks kärbest ühe hoobiga tabada - kõigepealt lõbutseme ja siis naudime ilu :).

Istralandia veepark, siit me tuleme!

Klaara suur soov oli minna veeparki. Neid ringi sõites ikka kohtasime tee ääres. Istralandia Aquapark - valisime selle kõikide seast välja, kuna oli läheduses suurim ja Trip Advaisor oli ka väga head soovitused sellele kohale andnud.

Meie peatusmispaigast Pulast oli veeparki pea tunnine autosõit. Veepark asub Sloveenia piiri lähedal ja ega Itaaliagi sealt kaugele jää.

Klaara vees

Klaara nautis igat sekundit selles veepargis. Minu jaoks oli ta ka ikka tohutult suur, sest nii suures ei ole mina ennem käinud. Kui keegi meist oleks olnud teismeline, siis oleks vist elevusest koha peal hüppama hakanud. Kus seal oli alles erinevaid torusid, rohealasid peredele, suur lasteala jne. Kõik oli puhas, nägi hea välja, aga suhteliselt kallis ka. Iga asja eest tuli maksta, aga eks see hooaja sees ole nii igal pool. Ainus asi, mille pärast ma nurisesin siis ja ka nüüd, oli toit. Burgerid ja muu selline kiirtoit maksis hea prae hinda, aga ei maitsenud just kõige paremini. Aga ega me sinna sööma siis ei läinud :D.

Kokkuvõttes oli meil vahva perepäev, isegi nii vahva, et Klaara tahtis sinna veeparki veel tagasigi minna. Sel korral kahjuks enam ei jõudnud. Võibolla kunagi hiljem, kui samasse kanti peaksime sattuma. 


Rovinj - imearmas väikelinn

Veepargist suundusime edasi väikesesse linna nimega Rovinj. Meie sõbrad olid seal juba käinud ja neile väga meeldis. Selleks hetkeks oleme juba mitmes suures ja väikeses Horvaatia linnas käinud, kuid Rovinj suutis meid üllatada oma armsa ehtsuse, heade kohvikute ja restoranidega ning jumaliku iluga.

Rovinj on pisike linnake Horvaatia loodeosas Istria poolsaarel Aadria mere rannikul. Selles linnas elab kõigest 14294 inimest 2011 aasta seisuga. Lähemalt saad linnast lugeda Wikipediast.

Meie tutvusime eelkõige vanalinnaga ning armusime sellesse koheselt. Tõeliselt ehe ja armas linnake. Kui mõni koht on justkui tehislikult turistidele söödavaks tehtud, siis Rovinj oli läbinist kaunis ja nii südamlik. Kui palju lilli ja rohelisust, armsad kohvikud ja restoranid ning loomulikult need vaated merele ja kaugusesse.

vaade kõrgelt

Selles linnakeses justkui aeg seisab, kuigi sagimist on ümberringi kõrghooajal kõvasti. Siiski on seal kaunite vaadete nautimiseks pingid, istumiseks sobivad müürid, kus saab ajal minna lasta ning võib lasta pugeda ilul südamesse.

trepist alla

Meie perele jubedalt meeldivad trepid, üles-alla käänulised teed ja otse loomulikult lilled ja palmipuud. Neid viimaseid otsib Klaara siiani taga ning kui neid nii tihedalt ei ole, kui ala Tais, siis annab ta kogu aeg märku, kui mõnda kuskil märkab. Jalutades peame pea iga palmi all temast pilti ka veel tegema :). 

vaade akendele

Kui loomupäraselt mulle meile pigem suur maatükk ja avarus, siis neis vanalinnades kujutaksin end iga päev mööda neid treppe üles oma armsasse värve täis kodukesse marssimas küll. 

Igal pool on vanalinnas kohvikud. Tõesti iga nurga peal. Enamikel kohvikutel ja restoranidel on oma väliterrass ja need on jube armsad. On nähtud vaeva ja pingutatud, kuna iga teine pani mind pikemalt end vaatama.

vaade kohvikule

Trepid, trepid ja veelkord trepid. Klaara tahtis pea igast neist üles või siis alla minna. Võhma tal on ning suure osa neist sai ta läbida ka.

roller

Kitsad ja puhtad tänavad, mis kohati on üpriski libedad. Mmm ja need värvid. Nad tõesti armastavad värve  - maju on pea igat värvi, roosa ja kollane on väga tavaline värv ühele väärika vanusega majale siin Horvaatias. Tegelikult, kui nüüd mõelda veidi, siis Rovinj vanalinn oli neist kõige värvilisem. :). 

ristmik

Kui meie Tallinna vanalinna on pigem avar ja õhku täis, siis Horvaatias on vanalinnad kitsad ja intiimsed, täis kitsaid tänavaid ja väikeseid nurgataguseid. Ma olen siiani lummatud sellistest ristteedest nagu see siin pildil. Sarnast, kuid veidi teistsugust pilti oli näha ka minu Motovuni postituses.

sõbrannad

Teate, kohalikud on siin kõik nii pikad :). No eks Klaara on ju alles mini ja ega ma ise ka pikkusega ei hiilga, aga eriti mehed on siin ikka harjumatult pikad. Või tundusid nad lihtsalt neis kitsastes tänavates jube pikad? Kontrast oli ikka teine kui kodumaal harjunud oleme. 

Kellegi kodutee

Rovinj vanalinn on muide nagu väikese poolsaare otsas, selline ümmargune, kui linna kohalt tehtud pilte vaadata. Mõnel kohalikul on eriti vahva kodu. Väikesest kitsast tänavast läheb trepp alla, lõppeb justkui vees. Siin pildil üks kohalik naine koerakesega oma koju tatsabki.

vanalinn eemalt

Alumisel korrusel elavatel inimestel on ka oma terrass otse mere sees :). Siin pildil ei paista hästi, aga ka need olid neil kenasti lille ehitud. Samuti oli mõni restoran endale sellises kohas pesa teinud, eriti nn teisel pool vanalinna, kuhu õhtupäike peale paistis.

Armas, ehe, lilli ja rohelisust täis Rovinj vanalinn on külastamist väärt kogemus. Autoga sinna ligi ei pääse, selleks on eemal tasulised parklad. Kui koha leiad, siis on see suhteliselt mugav lahendus. Toit oli siin ka tõesti super või sattusime lihtsalt nii õigesse restorani. Mine sa tea. 


Täna hingedepäeval küünlavalgel seda postitust lõpetades igatseb süda tagasi sooja ning ka Klaara mainis enne magama jäämist, et tahab tagasi Pulasse. Kuigi ka seal temperatuurid langevad ja talv pole enam kaugel.

Muide  Rovinj-st sõidab Pulasse umbes 40 minutit. 


Ela värvis!

Klaara ja Maarja

Klaara ja Maarja

0 Kommentaar

Kirjuta kommentaar

Reload

Kinnita