Uued tooted

Kategooriad

Viimased blogipostitused

  • Linda seikleb Portugalis. Lissabon

    Meie reisi järgmine ja viimane etap oli nädal aega Lissabonis. Siit postitusest võid lugeda mida tegime ja mida nägime ja ka natukene mida sõime :D
  • Armas Melani - meie pildimängu võitja

    Suur aitäh Melanile ja tema emmele, et nad on meiega. Väike Melani oli üks eelmisel aastal toimunud #lovelulukids pildimängu võitjatest. Tema...
  • Klaara seikleb Pulas: tere varakevad!

    Kevad, kas see oled sina? Päikesepaiseline ilm, linnulaul, tärkavad lilled ja pungad puudel, põõsastel teevad igal juhul meele rõõmsaks. Me oleme...
  • Linda seikleb Portugalis. Cascais, Cabo da Roca ja Sintra.

    Siin postituses kirjutan, mida tegime ja nägime Cascais. Samuti jõudsime päevasel tripil käia Cabo Da Rocal ja Sintras. Ka sellest saab siit...
  • Ema-tütre imearmsad kleidid

    Kaua tehtud kaunikene :). Nüüd on ka meie emmedele mõeldud kleit teile kõigile uudistamiseks ja tellimiseks valmis. Seda kleiti tegime küll kaua,...

hiljutised kommentaarid

Kommenaarid puuduvad

Linda seikleb Portugalis. Cascais, Cabo da Roca ja Sintra.

Linda seikleb Portugalis. Cascais, Cabo da Roca ja Sintra.

Siin postituses kirjutan, mida tegime ja nägime Cascais. Samuti jõudsime päevasel tripil käia Cabo Da Rocal ja Sintras. Ka sellest saab siit lähemalt lugeda. 

Seiklused Cascais, Cabo da Rocas ja Sintras

Esimesel hommikul Cascais ärgates mõtlesime, et võtame nüüd hästi rahulikult. Käime hommikul kohvikus, jalutame natuke, vaatame võibolla ära mõne vaatamisväärsuse. Päev algas plaanitult, leidsime, et meie apartmendi vahetus läheduses asub Nero, kus olid imehead vaarika-keedukreemi croissantid ja Pasteis de Natad. Pasteis de Nata on vist kõige kuulsam Portugali magustoit. Tegemist on kreemikoogikestega, millele panid alguse katoliku mungad, kellel oli suurtes kogustes vaja kasutada munakollaseid (munavalged läksid riiete tärgeldamiseks). Nii leidiski ilmavalgust väljast krõbeda koorikuga ja seest mõnusalt kreemine koogike. Linda lemmikuks osutus siiski hoopis vaarika tartlet. 

Linda koogiga

Pildil on Lindal seljas Mõmmi Melani jakk, mille leiad SIIT

Muuseumis nimega Castro Guimareas

Peale hommikusööki otsustasime minna Castro Guimaraes muuseumi. Või noh, mitte päris muuseumi endasse, kuna Lindaga me hetkel nendes eriti ei käi, sest jooksmise pealt ei jõuaks eriti midagi vaadata. Kuid Muuseumi juures asub ka ilus ja päris suur park, kus on mõnus jalutada. Samuti asub paiga ühes otsas mänguväljak, mis on muidugi "vaatamisväärsus TOP3". Mänguväljak oli veidi räämas, kuid hiljem teisi mänguväljakuid Portugalis külastades võib öelda, et see oli isegi täiesti heal tasemel. Siis me seda küll veel ei teadnud :D. Lindal muidugi ei ole eriti vahet, kõik mänguväljakud tunduvad väga huvitavad. Isegi sellised, kus on näiteks üks kiik ja üks ronimispuu, siis võib lõputult nende kahe asja vahel pendeldada. Üks asi, mis selles pargis veel märkimisväärset oli, olid vabalt ringi liikuvad paabulinnud ja kuked. See, et paabulinnud Euroopa loomaaedades ringi patseerivad, on küllaltki tavaline, kuid niisama pargis pole veel neid suurte karjadena niimoodi ringi uitamas näinud. Kukkesid pole üldse näinud, need tundusid ka veidi riiakad ja üritasime neist eemale hoida, mis mõnikord tähendas suure ringiga minemist, kuna tihti seisid nad keset teed ja vahtisid pargis jalutajatele kurjakuulutavalt otsa :D. Internet väitis ka, et pargis asub laste loomaaed, kuid see oli kas talvehooajaks lõpetanud või üldse kinni pandud, kuna mingeid märke me sellest enam ei leidnud.

Siin pildil avastab Linda muuseumi juurde kuuluvat sisehoovi.

Linda

Pildil on Lindal seljas Jänku Jasmiin kleit, mille leiad SIIT. Kleidi peal kannab Linda Hirvekeste jopet, mille leiad SIIT.

Boca do Onfernot avastamas 

Kuna ilm oli ilus ja päike siras, siis otsustasime jalutada veidi kaugema (2 km Cascaist) vaatamisväärsuse Boca do Inferno juurde. Jalutus sinna viis mööda mõnusat rannapromenaadi. Boca do Inferno tähendab eesti keeles põrgu suud. Pilt päises on Boca do Infernost, see küll ei anna seda kohta nii hästi edasi anda, kuna telefoniga oli raske kõike haarata. Kaljumoodustis oli aga võimas. Üldse terve jalutustee sihtkohta oli huvitav, kuna see oli nii erinev Vahemere äärsete riikide rannikust, millega seni harjunud olime. Mõtled ju Portugali ka nagu Vahemere riigiks, kuigi tegelikult on see hoopis Atlandi ookean, mis mööda kallast loksub. Rannajoon oli hoopis teine ja lained vägevad. Boca do Inferno juures oli ka lõhe, kust purskas välja veeauru, kui laine teiselt poolt vastu kaljut lõi ja samal ajal tekitas huvitava heli. Linda arvates elas seal kahju sees draakon ja magas. Umbes sellise mulje jättis see küll. Tänu nn draakonile ei julgenud Linda sinna väga lähedale minna, aga huvitatud oli siiski.

Vapper emme pisikest printsessi draakoni eest kaitsmas. 

Linda Boca do Infernos

Tagasiteel avastasime, et kõik teised vaatamisväärsused on ka tee peal ees ja kuna ükski neist ei ole selline, mis külastamine võtaks palju aega, siis vaatasime ka need kõik ära. Õhtustasime sadamas ja nii oligi ühe päevaga kõik Cascaisi vaatamisväärsused nähtud. Nagu ikka, alguses kiirustame, et jõuaks palju näha ja siis avastame, et kiirustame liialt ja kõik juba vaadatud. 

Karussellil oma lemmikhobusel

Järgmisel päeval jalutasime mööda Cascaisi ringi ja avastasime tänavaid, millel veel ei ole kõndinud. Vaatasime ka sisse paari kaubanduskekusesse ja veetsime aega mänguasjapoodides. Linda lemmikuks Cascais oli vist karussell. Selle avastas ta juba esimesel õhtul, kui taksoga sellest mööda sõitsime ka iga päev tuletas ta meile mitu korda meelde, et võiks ikka sinna nüüd veel minna. Nii oligi karusselli juurde jalutamine ja sealt ära jalutamine üks põhilisi tegevusi :D. Kuigi karussellil oli esindatud igasugused erinevad loomad ja ka sõiduriistad, siis valis Linda 90% kordadest ikka selle sama valge hobuse :D.


Bussiga Sintrasse

Viimasel päeval otsustasime sõita bussiga Sintrasse, kuna Cascais oli kõik juba nähtud ja ilm päris nii soe ei olnud, et soosiks niisama logelemist. Sintrasse viivad Cascaist kaks bussi, otse sõitev buss sõidab pool tundi, kuid ilusamate vaadetega buss tund aega. Otsustasime teise variandi kasuks, kuna see peatus ka Cabo da Rocas. Cabo da Roca on mandri Euroopa kõige läänepoolsem punkt. Midagi muud seal ei ole eriti - kaljud, ookean ja tuul. Kõik need kolm olid see eest võimsad. 

Cabo da Roca

Jalutasime pool pool tundi ringi ja nautisime vaadet, siis otsustasime hüpata järgmise Sintrasse viiva bussi peale. 

Sintra on Portugali põhiline turistimagnet. Seal asub mitmeid paleesid ja kindluseid, kõik nad tunduvad omamoodi huvitavad ja võluvad. Kuna meie olime siia teel bussiga ja õhtul pidime sama moodi tagasi minema, otsustasime neist külastada vaid ühte, kõige kuulsamat Pena paleed. Sintrasse kohale jõudes mõtlesime, et jalutame sinna, kuid selgus, et see asub 40 minuti bussisõidu kaugusel mäe otsas. Sinna sõites nägime küll mitmeid julgeid seda teed jala käimas, kuid kolmeaastasega nii pikalt ülesmäge ilma kõnniteeta ei tundunud eriti ahvatlev. Pena palee on 19 sajandi Romantismi musternäidis. Iga külg paleest isesugune, erinevat värvi ja omamoodi huvitav. 

Pena palee

Kuna külastasime paleed väljaspool turismihooaega olime meeldivalt üllatunud, et piletikassas polnud eriti mingisugust järjekorda. Eks see üks eelis sellisel ajal reisimisele ole. Muidu olen kuulnud, et järjekord võib seal ulatuda tunni või paari pikkuseks.

Palee poole vaadates selgus, et sinna peab ka veel üht-teist minema jala. Sissepääsu juures pakuti ka bussipiletit ülesse, kuid mõtlesime, et natukene peab ikka ise ka vaeva nägema. Kohale jõudes saime aru, et tee oli palju lühem kui algselt tundus ja polnud isegi suur vaev sellest ülesse ronida.

Linda Pena Palees

Olin üllatunud, et Linda oli lossist nii vaimustuses. Eks arvasin ennegi, et see võib talle meeldida, aga poleks arvanud, et ta seda nii pikalt uurida viitsib. Linda tahtis käia kõikidel rõdudel ja kõikides käikudes, mis ümber palee looklesid. Samuti meeldis talle lossi sisemus. Linda uuris suure uudishimuga, mis printsessid ja printsid ühes või teises toas tegid. Mõnikord tahtsime meie juba ammu edasi liikuda, kuid Linda oli endiselt veel mõne magamistoa imetlemisega ametis. Mitu tundi hiljem oli meil juba ammu soov Sintrast lahkuda, kuid Linda oleks ikka veel hea meelega Pena paleed edasi uurinud. Eks ütles ta juba enne reisi: "Mina reisil magada ei taha, tahan palju teha!" :D

Linda Pena palees

Seiklused jätkuvad

Järgmisel hommikul seadsime sammud rongijaama, et sõita Lissaboni ja ülejäänud aja Portugalis veeta seal. Külastasime ka Cascaisi turgu, mis asus raudteejaama vahetus läheduses. Seal olid sellised mõnusad kohvik-kioskid, kus sai siis midagi maitsvat osta ja istuda laudades, mis olid kõikide kohvikute peale ühised. Linda ja issi said siis see aeg kooki nautida kui mina turgu avastasin. Turg oli Cascais super, mitte nii suure koha kohta oli ta muljetavaldav. Kala ja mereandide saalis oli nii palju kalu ja muid mereelukaid, keda ma varem näinud ei olnud. Krevette oli vist juba nii 7-8 erinevat liiki ja suurust. Unistasin sellest, kuidas veedaks teinekord soojemal ajal pikemalt siin linnakeses, siis saaks hommikuti turul käia ja niisama elu nautida :).

Järgmises postitusel kirjutame juba Lissabonist :)

Ela värvis!

Betty&Linda

Betty ja Linda

0 Kommentaar

Kirjuta kommentaar

Reload

Kinnita