Uued tooted

  • Kleit Jänku Jete
    Kleit Jänku Jete

    Lendleva seljatagusega Jänku Jete kleit - haldjalikult maagiline ja...

    29,90 €
  • Kott Jänku Jete
    Kott Jänku Jete

    Imearmas jänku kõrvadega kott väikestele piigadele.

    18,90 €
  • Vest Mereröövel
    Vest Mereröövel

    Mereröövlite mustriga helesinisest puuvillasest kangast mugav kapuutsiga...

    34,90 €
  • Naiste kleit Paula ja Paulita
    Naiste kleit Paula ja Paulita

    Tõeliselt armas, mugav ja stiilne dressikleit ägedatele naistele.

    69,90 €

Kategooriad

Viimased blogipostitused

  • Jänkud selga munadepühaks :)

    Käes ongi lihavõttepühade nädal. Lastele tähendab see eelkõige munade värvimist, nendega koksimist ja pärast ära söömist. Heal juhul ka mõnda...
  • Klaara ja Linda lõbus pidu sõprade seltsis!

    Klaara ja Linda on meil pisikesed sõbrannad alates sünnist. Kuna neil on märtsikuus järjestikustel päevadel sünnipäevad ja paljud väikesed sõbrad...
  • Linda seikleb Portugalis. Lissabon vol 2

    Portugalis käigust on nüüd juba jupp aega möödas, aga kuna blogi jäi lõpetamata, siis mõtlesin, et võtan ikka ennast kätte ja kirjutan edasi....
  • Klaara seikleb: autoga Pulasse 2

    Jep, teine autoreis tuleb enne esimest :). Nimelt ei ole ma jõudnud veel eelmisest korrast postitust valmis kirjutada. Sel korral oli meie teekond...
  • Iti - meie suur särasilmne fänn

    Iti on üks armas, vahva ja lõbus suurte kristallselgete silmadega piiga. Tema Lulukidsi riiete kollektsioon on tohutu, seda nähes muutuks vist pea...

hiljutised kommentaarid

Kommenaarid puuduvad

Klaara seikleb Pulas: tere varakevad!

Klaara seikleb Pulas: tere varakevad!

Kevad, kas see oled sina? Päikesepaiseline ilm, linnulaul, tärkavad lilled ja pungad puudel, põõsastel teevad igal juhul meele rõõmsaks. Me oleme tagasi Horvaatias, Pulas. Kuidas siin on, mida teeme, sellest kohe kirjutangi.

Varakevadine Pula

Nii kodused kui ka mõned meie kliendid ja lugejad on uurinud, et kuidas siis Horvaatias praegu ilm on. Ütleks nii, et muutlik või veel täpsem oleks, et oleneb, kus asud. 

Meie lennuk maandus Zagrebis ehk Horvaatia pealinnas ja seal oli kerge miinus ja lumi maas. Sealt sõitsime autoga alla Pulasse, kuhu on umbes 270 km ja 3h autosõitu ning pool maad olid teeolud ikka väga kehvad - tuiskas lund, kiirteed olid lumised ja rööpas, soovituslik sõidukiirus enamikes kohtades 60 km/h. Rijeka kiirteemaksu kioskisse jõudes veel tuiskas lund, kuid sealt edasi sõites oli tee kuiv. Justkui oleks lumi müürina lõppenud. Väga veider :). Aga eks need mäed mängivad siin selles suurt rolli. Edasi näitas termomeeter kerget plussi, tee oli kuiv ja puhas. Kuna sõitsime öösel, siis plusskraade oligi vaid paar. 

Päeval on siin Pulas 8-9 kraadi sooja üldiselt. Kui paistab päike ja tuult pole, siis on kevadiselt mõnus. Kui aga on tuuline, siis on päris jahe. Eks ma olen muidugi ise paras külmavares ka. Soe jope, müts ja kindad on ikka must have praegu :).

Jalutuskäik Pula Arena ümbruses

Pula Arena ise ja selle ümbrus on kohe kindlasti see, miks Horvaatias olles tuleks teekond ka siia linna ette võtta. Teine koht, kuhu ma ise kohe kindlasti läheks on Plivice Lakes.

Meie tulime esimest korda Pulasse pea aasta tagasi sõbrapäeva paiku. Siis käisime Klaaraga ka amfiteatris sees uudistamas ja sellest kirjutan mõnes teises postituses lähemalt.

Iga kord ju piletit ei osta ja seal sees ringi ei turni. Tegelikult ongi Pula Arena vaatamisväärsus omaette ka väljast. Nagu Klaara iga kord ikka mainib mulle, et emme, näe vaata, see siin on väga vana ehitis.

Pula arena ees

Arenale saab tiiru peale jalutada. Amfiteatrit saab vaadata lausa erinevatelt kõrgustelt. Ümber amfiteatri on metallist aed, et kaitsta ehitist ning sisse saamiseks tuleb mere-poolsest küljest pilet osta. Kui ma praegu õigesti mäletan, oli see täiskasvanule umbes 50 kuna (hooajavälisel ajal).

Arena taga

Pula Arena ees on armas väike park. Suvel on seal suurte puude varjus hea end tuule käes maha jahutada ja jalga puhata, talvel on lihtsalt mõnus sealt läbi jalutada ja mineviku hõngu endasse ammutada.

Arena eemalt

Muru on siin roheline aastaringselt. Enamus puid ja põõsaid on samuti lehtes - vaid need nn kõige külmakartlikumad, suurelehelised ja õrnalehelised vahtrad ja teised puud ning põõsad on lehed maha visanud. Hahhaa, isegi palmid ja muud troopilised taimed peavad talve vastu. Mõned suuremad palmid on vaid tuule ja külma eest sisse mähitud.

Lummav vaatepilt, eksju. Taamal paistab ka kirikutorn. See tegelikult nii kõrge ei olegi, asub teine künka otsas.

Arena ees olev park

Kui seda pilti vaadata, siis võiks ju aravata, et on suvi. Nii päikseline, taevas on helesinine  ja muru nii roheline. 

Pula Arena

Pula amfiteater on väga hästi säilinud, üks paremaid eksemplare maailmas.

Juba on näha õisi siin ja seal ning okstel on pungad. Pulas on tõesti Eesti mõistes varakevad käes. Sel korral Pulasse sõites lootis Klaara, et siin on soe. Viimati olime siin ju septembri lõpus, kui nautisime 27kraadist soojust ja käisime rannas ujumas :). Kahjuks jah on siin praegusel ajal ikka jahe. 

Kevad


Naudime Pula elu

"Klaara, vaata, mis see siin on?" hõikas Klaara issi. Klaara vaatas ja imestas, ah, see on ju telefon. Loomulikult oli vaja tal see järgi vaadata ja katsuda. Kahjuks ei osanud me kohe sellega helistama hakata. Muidu oleks kõne vanaemale-vanaisale ka ära teinud.

Telefoniputka


Kiikuma õppiski Klaara suvel siin Horvaatias, Pula linnas. Iga päev käime me mänguväljakutel kiikumas. Pula kesklinnas on kõik nii käe-jala juures, et mänguväljakuid külastame päevas 2-3 erinevat. Kiikuda saab neis kõigis, muud atraktsioonid on veidi erinevad. 

Kiikumas

Klaaral on piltide peal jalas Jänku Jasmiini soojad ja mugavad paeltega püksid. Leiad need SIIT.

Me elame Pulas nn vanalinnas korteris, millel on maja taga oma terrass ja kergelt metsik tagaaed viinamarjapuude ning muude huvitavate puude ja põõsastega. Klaara on seal tihnikus tihe jalutaja. Ka praegu on ta seal kollaste viljadega puu all peidus. 

Muidu naabritega väga ei jutusta, aga kuna just rääkisime omavahel, et huvitav, mis puuvili see kollane ikkagi on ja seejärel teatas Klaara, et ta läheb ja toob meile ühe, kuna emme tahab ju teada. Siis hõikaski ülemine naaber, et tegemist on metsgreibiga, mille viljad näevad ilusad välja, lõhnavad hästi, kuid maitse on viha. Eks me siis vaatame neid eemalt, nii mõnusad kollased on ju teised päikese käes.

Tagaaias


Oleme nüüd Klaaraga veidi taas siin pool maakera ning heietame vanu aegu ja jagame uusi mälestusi ka teiega.

Nautige seda kodumaa talve, tehke palju lumememmesid, pidage lumesõda ning sõitke selles pehmes lumes kelguga. 

Ela värvis!

Klaara ja Maarja

Klaara ja Maarja

0 Kommentaar

Kirjuta kommentaar

Reload

Kinnita